Kui mõtlen Hiiumaa käsitööle, siis esimesena meenub hiiu pits, seejärel Vaemlas asuv osaühing Hiiu Vill ja kolmandaks pitsu, väike Hiiumaa pingike. Kuidas näevad aga hiidlased ise oma käsitööd, mida täna väärtustavad ja Mardilaadal näidata soovivad. Suve lõpul küsisime hiidlaste käest just neid küsimusi. Käisime muuseumis ja käsitöömajas, vastused said filmidesse. Kolm Hiiumaa käsitööst jutustavat salvestust saavad Mardilaadaks valmis.
Mardilaadal, Eesti käsitöö SUURPEOL, kuulutame välja käsitööliidu uue aastateema. See kannab nime Rahvarõivas Ruudus.
Kahel järgneval aastal ongi pilgud suunatud rahvarõiva poole. Nii rahvarõiva täiuslikud komplektid kui ka üksikud rõivaesemed ning rahvuslik rõivas vajavad kõik ühtemoodi tähelepanu. Rahvarõivas elab ju praegu hästi. Hulk rahvarõiva nõuandekodasid Eesti paikkondades korraldavad nõustamist, kursuseid ja rahvarõivakoole. Rahvarõivaste valmistamisel kogetud isiklikud lood ja koduloouurimus tulevad koolituse lõppedes boonusena kaasa. Aga kuidas leida tasakaal tehtava vahel? Oskused peavad saama edasi antud ja pärandvara hoolikalt hoitud.
Ettevõtluspäev toimub seekord samuti Mardilaadal, peateemaks kohaliku materjali väärtustamine. Esimesed ettevõtted saavad õiguse kasutada märki OMA.
Näitused rahvakunstigaleriis, koolitused ja käsitööpäevad ning suuremad ja väiksemad ettevõtmised, sõidud ja külaliste vastuvõtmine – nii on see ikka olnud, traditsioonilised ettevõtmised kõrvuti uute algatustega.
Seda, et jätkusuutlik tarbimine ja säästlik kasutamine on au sees, tõestas ka Hopneri majas toimunud Suur Parandamise Päev. Korraldasime sel päeval töötubasid, loenguid ja kohtumisi. Kõik kohaletulnud said näpunäiteid ja kasulikke teadmisi. Parandada ja taaskasutada on omanäoline ja stiilne!
Käsitöö valmistamine on aeglane protsess. Vilumuse tekkides saad oskuseid edasi anda, käsitööd uurida, arendada ja uut oma töödesse põimida.
Jaanuaris saab 95 aastat käsitööliidu (Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts) loomisest. Rõõm on tõdeda, et käsitöö pakub jätkuvalt huvi ja äratundmist nii meistritele kui ka huvilistele. Eesti käsitöö on tunnustatud ja mitmekesine, võõramaalase silmis eriline ja eestimaalasele nii oluline!
Liina Veskimägi-Iliste, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees